Ohutuse mõttes on libisemiskindlus konkreetne, mõõdetav omadus, mis aitab vähendada libisemisohtu kohtades, kus põrandale satub vett, rasva, liiva või muid libisemist soodustavaid aineid. Praktikas on see peaaegu alati kompromiss: mida suurem libisemiskindlus, seda väljendunum on pinnastruktuur ja seda rohkem koguneb mustust, mis tähendab keerukamat hooldust. Just seetõttu on oluline mõista, mida tähendavad tähised R9 - R13 ja A/B/C ning kus neid tegelikult vaja on.
DIN 51130 süsteemis (jalanõudega) hinnatakse libisemiskindlust R-klassidega - R9, R10, R11, R12, R13. Katse toimub kaldpinnal: testija kõnnib kindlaksmääratud turvajalanõudes üle pinna ning fikseeritakse kaldenurk, mille juures libisemine algab. Mida suurem nurk, seda kõrgem libisemiskindlus. DGUV juhendites on näidatud seos nurga ja R-grupi vahel: R9 (6-10°), R10 (>10-19°), R11 (>19-27°), R12 (>27-35°), R13 (>35°). See lähenemine on väga kasulik nii eramajades kui ka avalikes objektides, sest võimaldab materjale võrrelda ühtses “keeles”, kuid tasub meeles pidada: test on standardiseeritud kindlates tingimustes, samas kui päriselus võib olukord olla halvem või parem sõltuvalt mustusest ja koristusdistsipliinist.
Paljajalu kasutatavaid alasid hinnatakse omakorda DIN 51097 A/B/C klassidega. Loogika on sarnane - märjas keskkonnas käitub jalatald teisiti kui jalanõu tald, seetõttu on eraldi gradatsioon. Praktilises keeles: A on valdavalt kuivade ruumide jaoks (nt basseini riietusruumid), B duširuumide ja basseini ümbruse jaoks (kus on regulaarne märgus), ning C kõige kriitilisemate kohtade jaoks, kus on vaja maksimaalset ohutust (nt basseini trepid, vette sisenemise tsoon, trepid ja kaldteed suurema kaldega - ligikaudu üle ~6%).
Kust libisemiskindlus tekib? Klassikaliselt pinnamikroreljeefist (matt/struktureeritud glasuur, reljeef, peen “tera”), tekstuuri teravusest ning sellest, kui hästi pind suudab katkestada vee kile. Professionaalsetes ruumides lisandub veel üks parameeter – V (verdrängungsraum ehk väljatõrjeruum / väljatõrke maht). See tähendab avatud mikrosüvendeid jalatsi talla tasapinnast allpool, kuhu saavad “kaduda” rasv, vesi, toidujäägid jms, säilitades libisemiskindluse kauem. V on mõistlik seal, kus põrandal on palju libisemist soodustavaid aineid, ja samal ajal hoiatab: sellist pinda võib olla raskem puhastada. Märgistuse loogika on lihtne: V4 tähendab vähemalt 4 cm³/dm², edasi V6, V8, V10 jne.
Liiga kõrgel libisemiskindlusel on ka miinuseid - keerukam hooldus, puudub universaalne kohustuslik norm ning valik on suures osas mugavuse ja riski tasakaalu küsimus. Seetõttu ei märgita poleeritud portselan-keraamilist põrandakatet sageli üldse R-klassiga: poleerimine on väga sile ning tootja positsioneerib selle tihti kuivadesse tsoonidesse või märjas kasutamiseks kõrgendatud ettevaatusega. Mida tugevam on pinnastruktuur (eriti R11/R12 ning profileeritud pinnad), seda paremini suudab see katkestada vee või rasva kile ja pakkuda haardumist, kuid just seetõttu koguneb reljeefi mustus palju kiiremini - liiv, tolm, toidujäägid, rasv. Kui hooldus piirdub ainult mopiga, “ummistub” tekstuur ajapikku, pind muutub visuaalselt hallikaks ning kogunenud mustusekile võib isegi ohutust halvendada. Seetõttu on sellist libisemiskindlat plaati kõige mõistlikum kasutada seal, kus on reaalselt võimalik mehaaniline puhastus - pöörlevate harjadega või ideaalis ka survepesuga koos hea vee kogumisega trapide ja kaldpindade kaudu, sest ainult nii saab mustuse reljeefist välja pesta.
Allpool on lühike tabel igapäevaste olukordade ja soovitusliku libisemiskindluse klassiga.
| Ruum | Tüüpilised tingimused | Jalanõudega (R) | Paljajalu (A/B/C) |
|---|---|---|---|
| Elutuba | Perioodiline niiskus, rasv pliidi juures | R9–R10 | — |
| Vannituba | Niiskus, kondensaat | R10 (või R9 + matid) | — |
| Dušinurk | Püsiv märgus | — | B (mõnikord C, kui on kaldpinnad) |
| Basseini ümbrus (kõnniala) | Märg, paljajalu | — | B |
| Basseini trepid/redelid, kaldteed | Maksimaalne risk | — | C |
| Esik / sissepääsu ala | Sissekantud vesi/lumi | R10 | — |
| Sisetrepid | Kuiv, kuid kukkumisrisk | R9–R10 (sõltuvalt jalanõu tüübist) | — |
| Terrass, välistrepid | Vihm, jäide, liiv | R11 | — |
| Garaaž | Niiskus, mustus, õli | R10 | — |
| Professionaalne köök | Rasv + vesi | R12 + V4 | — |
| Autopesula / märjad töökojad | Vesi + keemia | R11 + V4 | — |
Eestis ei näe õigusaktid üldjuhul ette konkreetset DIN R-klassi (R9–R13) konkreetsetele ruumitüüpidele; nõuded on enamasti sõnastatud funktsionaalselt – põrand peab olema libisemiskindel või tuleb libisemisriski vähendada. Ujulate, basseinide ja veekeskuste nõuetes (21.08.2025 nr 38) on ohutuse osana eraldi välja toodud libisemis- ja vigastusohu vähendamine, kuid samuti ilma R-klasside “kartes” paika panemiseta. Seetõttu kasutatakse praktikas DIN/DGUV (un paljajalu A/B/C) klasifikatsiooni riskipõhiselt, laiendades nõude “mittelibisev” konkreetseks ja mõõdetavaks tehniliseks prasībaks projektis.
Kui soovite meie pakkumiste kohta rohkem infot või soovite konsulteerida spetsialistidega, helistage +371 27070040, kirjutage salons@metroks.lv või külastage meie salongi Brīvības gatvē 323, Riias. Rohkem inspiratsiooni ja värsket infot saamiseks jälgige meid ka Facebookis ja Instagramis. Aitame hea meelega!
